Meil on nüüd tehisarust kolleeg. Tema nimi on Annika.
Olga Luštšik, Digiwise OÜ vanemkonsultant · 5 min
Originaalallikas: Äritehnoloogia ajakirjas
See on artikkel sarjast „Nutikas Eesti ettevõte", kus toon kohalike ettevõtete praktilisi näiteid AI ja digitaliseerimise rakendamisest.
Sarja eelmised lood on näidanud, kuidas AI ja muud digilahendused võtavad üle käsitöö, mida keegi tegelikult teha ei taha. Seekord räägin kuidas „võtta tööle" uue töötaja, kes ei ole inimene.
Turundusspetsialisti polnud, aga turundustegevusi oli vaja teha
Nõustasin hiljuti üht kahekümne töötajaga Eesti sisustuskaupade ettevõtet. Eraldi turundusjuhti tööl ei olnud, sotsiaalmeedia sisu valmis nii, kuidas parasjagu jõuti.
Küsisin tegevjuhilt, kuidas postitused praegu valmivad.
„Igaüks teeb midagi. Müügijuht teeb vahel pildi juurde ühe lause, mina toimetan õhtuti, kui aega jääb. Enamasti jääb tegemata. Vaatan tagantjärele, et terve kuu pole midagi postitatud, ja tunnen süümepiinu."
Küsisin, kas nad on AI-d proovinud.
„Proovisime. Andsin kogu meeskonnale ChatGPT ligipääsu ja ütlesin, et kasutage postituste tegemiseks. Inimesed eriti vedu ei võtnud. Mõned töötajad ei teadnud, mida kirjutada. Teised ilmselt kartsid, et teevad midagi valesti. Ligipääs jäigi seisma, kasutasin peamiselt mina ise, aeg-ajalt."
Kuidas tehisarust sai Annika
Selle asemel, et rääkida meeskonnale AI-tööriistast või botist, tegime midagi lihtsamat. Palkasime tehisaru tööle ja andsime talle inimlaadse identiteedi.
1. Andsime AI-le nime ja valisime sobiva foto, seejärel kirjeldasime tema tausta: tema nimi on Annika, ta on 35-aastane, kasvatab kahte last ja teeb kaugtööd Hispaaniast. Annikal on kõrgharidus filoloogias ja ta on kirglik jalgpallisõber.
2. Koolitasime Annikat. Rääkisime, kuidas meil asjad toimuvad, ja andsime läbi lugeda varasemad postitused ning tootekirjeldused, mille põhjal Annika ettevõtte ja meie tooted selgeks sai.
3. Muutsime suhtumist ja pöördumise viisi. Hakkasime Annikaga suhtlema nagu tegeliku kaugtöötajaga, mitte kui tööriistaga. Selle asemel, et avada ChatGPT ja alustada ülesannet „nullist", kirjutab müügijuht Annikale nii: „Annika, meile jõudis lattu uus toode, tee palun kolm postitusideed. Siin on kaks fotot sellest." Annika saadab tagasi kolm mustandit, millest valime välja ühe. Kuna Annikale meeldib jalgpall, lisab ta vastuse lõppu ka mõne jalgpalliuudise eilsete mängude kohta. Just sellised väiksed detailid panevad meeskonna tajuma Annikat päris kolleegina.
Kui meeskond suhtub AI-sse kui kolleegi, kes lihtsalt töötab teiselt poolt ekraani, mitte kui robotisse, kes täidab mingit ülesannet, on koostöö tulemuslikum. Inimesed suhtuvad ülesandesse positiivsemalt, kui AI-l on inimlikud parameetrid: nimi, foto, jutustiil, taust. Mõned ettevõtted lähevad veel kaugemale ja lisavad organisatsioonistruktuuri joonisele ka AI-kolleegi, koos ametinimetuse ja alluvussuhtega. Annika sai ametinimetuseks „turundusspetsialist" ja ta allub müügijuhile.
Mis muutus
Kolme kuu pärast postitati sotsiaalmeediasse iga nädal, mitte enam juhuslikult. Sisu loomine ei olnud enam ühe inimese õlul, Annika teenuseid kasutas kogu müügimeeskond. Annika täitis rolli, mida ettevõttel varem eelarves polnudki, ja tegi seda tarkvara kuutasu eest, mitte palga ja tööjõumaksude eest.
Tuttav lugu?
Digitaliseerimise Teekaartide koostamisel näen üha sagedamini, et takistuseks pole tehnoloogia ise, vaid see, kuidas muutust meeskonnale esitletakse.
Tehnoloogia ise on tavaliselt korras. Probleem tekib suhtumises: töötajad ei tea, kuidas AI-ga suhelda, või kardavad, et see võtab nende töö üle. Nimi ja selge roll teevad AI-st kolleegi, kellelt on lihtne abi küsida.
Mõelge oma ettevõttele: kas teie meeskonnal on AI kasutamiseks ligipääs olemas, kuid seda ei kasuta?
Olga Luštšik nõustab ettevõtteid äriprotsesside optimeerimisel, digiüleminekul ja tehisintellekti kasutuselevõtul. Digiwise aitab ettevõtetel leida protsessid, kus digitaliseerimine ja AI annavad mõõdetava tulemuse. Kui soovid teada, kus sinu ettevõttes on sarnased võimalused, alusta Digitaliseerimise Teekaardist.